Tšiili nokturn

Kirjutasin paar kuud tagasi Ekspressile ühe nupu Loomingu Raamatukogus värskelt ilmunud Bolaño kohta. Tundub, et see siiski lehte ei jõudnud, nii et olgu siis siia üles riputatud.

bolano

Roberto Bolaño on ühes oma intervjuus öelnud, et romaan on olemuslikult ebatäiuslik žanr – ning mida pikem see on, seda suurem on ka võimalus neil vormile omastel puudustel ilmsiks tulla. Nii on Loomingu Raamatukogu sarjas värskelt eestikeelsena ilmunud “Tšiili nokturn” oma napilt alla saja leheküljega ideaalseks võimaluseks teha tutvust ühe tähtsaima kaasaegse romaanikirjanikuga, kes juba kümme aastat tagasi meie hulgast lahkus.

“Tšiili nokturn” on surmaga vastamisi seisva vana mehe tagasivaade elatud elule. Isa Urrutia elu on olnud väärikas ja mõistlik, ta on olnud jumalakartlik vaimulik, hinnatud intellektuaal ja luuletaja ning lugupeetud kriitik, teda tunti kui “suurepärast tšiillast”. Tema sõnad on alati olnud kaalutletud ja ta vaikimised laitmatud. Meenutades oma elu liigub isa Urrutia justkui läbi suure maja, avades järjest uksi, mis viivad aina uutesse tubadesse. Ta kulgeb läbi vaimulikeseminari, läbi sõpruse Tšiili kõige tuntuma kirjanduskriitiku Farewelliga, läbi tutvuse Pablo Neruda ja lugematu hulga väiksemate Tšiili kirjanike ja luuletajatega. Ta astub Opus Deisse, tema teele satuvad härrad Mrih ja Ahiv (vihjeks: neid nimesid tasub tagurpidi lugeda), kes lähetavad ta Euroopasse, uurima sealseid kirikute säilitamise meetodeid. Seejärel võidab Allende valimised ja Pinochet korraldab riigipöörde ning sealt edasi viib isa Urrutia eluteekond läbi Santiago sumedate ööde, Maria Canalese juurde äärelinna majja, kus Tšiili literaadid kogunevad ühiselt meeldiva vestluse saatel õhtuid ja öid veetma, ja kuhu vaatamata läbi komandanditunni kestvale melule kunagi politsei ei saabu.

Oma mälestuste lossis toast tuppa liikudes jõuab isa Urrutia lõpuks aga vääramatult trepile, mis viib alla pimedusse. Ja seal, keldri kõige kitsama koridori lõpus olevas viimases ruumis, kus valgust näitab vilets pirn ja kus keset tuba on raudvoodi, lebab kinniseotud silmadega isa Urritia südametunnistus.

Bolaño on lõpuks eesti keeles kohal. Oli ka aeg.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s