Julm kuu

Homme õhtul saab punkti üks minu jaoks üsna hullumeelne september.

Tegelikult on kogu lugu muidugi palju pikem – see algas millalgi aasta tagasi, kui peale üle ootuste hästi läinud Gilgameši küsis Peeter Jalakas minult, et kas ma oleks nõus aitama kaasa tema järgmise projekti juures, mis esialgsete plaanide järgi pidi olema tantsulavastus meheks-olemise teemadel. “Tantsulavastuse dramatug” kostis minu kõrvale toona millegi…. ütleme, et mitte väga kontimurdvana, ja nii olin ilma pikemata nõus.

Vahepeal muidugi juhtus nii mõndagi, millest mul hetkel ei ole jaksu pikalt kirjutada – ja mis kokkuvõttes vast ei olegi väga oluline. Augustis Gilgameši soojendus-proovides istudes tuli teema aga taas ja uue teravusega päevakorda ning kui Jalakas leidis, et asja taustaks võiks olla mingid “poeetilised tekstikatked”, siis tuli mulle Kultuurikatla pimedas saalis istudes pähe üks hullumeelne mõte.

Mis oleks kui… võtaks nendeks taustal olevateks tekstikatketeks T. S. Elioti “The Waste Landi”?

Jalakas helistas sealtsamast proovisaalist Paul-Eerik Rummole ning samaks õhtuks olid meil Elioti eesikeelsed tõlked tekstifailidena postkastis. Ja sellest hetkest peale läks käima üks esialgu üsna märkamatu protsess, mille käigus sai esialgsest ideest “teeme meeste tantsulavastuse, mille taamal on paar lõiku T. S. Elioti” midagi, mis on väga lähedal üritusele lavastada “Ahermaad”.

Igaüks kes on “Ahermaad” lugenud, suudab ilmselt ilma pikemata hinnata selle ettevõtmise hullumeelsust – vähemalt olin ma ise igal hetkel teadlik, millega me teksti osas vastamisi oleme. Paar päeva tagasi tegi Rada7 intervjuu Ismo Alankoga, kes laval laivis muusikat teeb, ning seal tabas fs (olles ise luuletaja) ühe oma küsimusega muidugi naelapead:

Kui ma kuulsin esimest korda, et näidend baseerub T.S. Elioti “Ahermaal” ja “Õõnsatel meestel”, tabasin end mõttelt, kuidas on võimalik neid tekste lavale tuua… Võrdlemisi ebaharilik mõte.

“Ebaharilik” on siin ilmne viisakus. Ja praegu, vähem kui 20 tundi esikast, on mul endal selle avantüüri osas suured kahtlused. Ma usun, et me leidsime lahenduse kuidas seda asja teha, aga ma ei tea, kas meil õnnestub see asi ära teha. Homme hommikul on veel üks läbimäng, kus ilmselt tuleb hulk asju muutmisele – aga vaatamata sellele on vähemalt minu mõttes oht ebaõnnestuda täiesti olemas.

Aga ma võin lubada, et see oli parim üritus, mida me selle ajaga suutsime. Ja kui juhtubki nii, et ei õnnestu, siis jääda alla “The Waste Land”-ile ei ole vast häbiasi.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s